LINNAHALL
Tallinna Linnahall on Tallinnas asuv 4200-kohalise vaatesaali, jäähalli ja kohvikute ning teiste ruumidega olev ehitis, mis pole praegu aktiivses kasutuses ja ootab renoveerimist. Algne nimetus oli hoonel V. I. Lenini nimeline Tallinna Kultuuri- ja Spordipalee. Linnahall on olnud aastaid hüljatud, kuid 2017. aasta aprillis plaanis valitsus eelarvestrateegiaga eraldada järgneva kahe aasta jooksul 40 miljonit eurot halli renoveerimiseks, lisaks on rahaliselt lubanud kordategemisse panustada Tallinna linn.
PAKS MARGAREETA
Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati Hollandi bastionidesüsteemi
järgi Suure Rannavärava eesvärava
kolmanda uuendamise käigus 1518–1529
endise nn Roosiaia kohale. Praeguse nime sai torn 1842
. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, 1520
. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka Oleviste kiriku
juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult 1531
. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist
leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu.
TOOMPEA
Toompea on Tallinna vanim asustatud piirkond. Seal paikneb Toompea linnus, mis oli enne eestlaste muistset vabadusvõitlust eestlaste, pärast seda taanlaste linnus. Halduslikult oli Toompea kuni 1878. aastani all-linnast eraldiseisev üksus, mis allus vahetult algul ordule ja hiljem rüütelkonnale.
Toompea on nime saanud toomkiriku järgi . Varasemad säilinud ürikud mainivad piirkonda lihtsalt mäena või linnusena
Esimest korda mainis kirjalikes allikates Toompead eesti keeles Anton thor Helle 1732. aasta nimeloendis, mis kajastas piirkonna jagunemist kaheks. Toompea all pidas ta silmas suurt linnust, kus asusid toomkirik ja aadli elamud. Ülejäänud Toompead ehk väikest linnust nimetas ta Linnapeaks (vastavalt Toompä ja Linnapä)
RAEKOJA PLATS
Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse, oma keskaegse kuju sai ta aastatel 1402-1404. Uurimismaterjalide põhjal võib väita, et magistraadi ehk rae kooskäimise kohana oli väike kindlustüüpi ühekorruseline keldriga raekoda oma praegusel asukohal olemas juba 13. sajandi keskel. 1322. aastal esmakordselt kinnisvararaamatus mainitud raekoda oli suure koosolekuruumiga (consistorium) ja tolle aja kohta lausa hiiglasliku kaubalaoga (cellarium civitatis) ehitis. Sellest hoonest on säilinud osa seinu ning kokku seitse akent keldris ja esimesel korrusel.
NEITSITORN
Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja põhja pool.
Torni mainiti esmakordselt 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai oma nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud , millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.
Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga
GALLERII