Siia lisame oma uurimistöö tulemused.

Uurida: 

1. Millest tekib prügi?
2. Miks prügi sorteeritakse?
3. Mis saab prügist, kui prügiauto selle ära viib?
4. Mis juhtub prügiga prügimäel?

Mai kooli lapsed uurisid prügi tekkimist kodus ja arutasime robootikatunnis. Koostasime skeemid sellest, kuidas me kodus tekkinud prügiga toimetame. Jõudsime järeldusele, et kodune prügi liigib kodust välja:

1. prügikasti, mis on maja juures: olmeprügi, papp ja paber, klaastaara ja joogipakendid 

2. vanaema juurde prügi, mida saab põletada (kui on vanaemal ahi) ja toidujäätmed (nendest teeb vanaema komposti), toidujäätmed viidi ka aiamaale (kui see on) ja tehakse ka seal komposti 

3. ohtlikud jäätmed viiakse selleks eraldi kogumispunkti ja neid on meil Pärnus üks (vanad patareid saab viia ka poodi tagasi, seal on selleks kastid, aga neid ei leia vahel ise üles, tuleb müüjalt küsida)

4. taaraga on nii, et see, mis võetakse vastu taarapunktis, viiakse sinna ja selle eest saab natuke raha tagasi ja seda on päris mitmed lapsed teinud nii koos vanematega kui üksi

5. prügi hulka ei arvatud asju, mida ise kodus enam ei kasutata (riided ja jalanõud, millest lapsed on välja kasvanud, mööbel, kui ostetakse uus ja televiisor, mis veel töötab) need asjad jagiti tuttavatele ja mis sinna ei läinud otsustasime, et on kasulik viia taaskasutuskeskusse, et ka võõrad saaksid neid kasutada.

Arutasime, miks prügi sorteeritakse? Arvamused olid sellised:

1. vahel on prügis selliseid asju, mida on võimalik kasutada ja siis ei ole mõtet neid prühikasti viia, äkki saab keegi sõber neid veel kasutada

2. ohtlikud jäätmed lähevad mulla sisse ja kui selle peal mängida ei ole tervisele hea, loomadele ka ei ole hea, nad võivad ära surra, kui linnud näiteks kilekotte söövad

3. toidujäätmetest on kasulikum teha komposti, see on uus muld ja saab aias kasutada, või vanaema juures.

Mis saab prügist kui prügiauto selle ära viib? Kõik lapsed olid arvamusel, et prügiauto viib selle prügi prügimäele ja kallab seal maha. Selline arvamus püsis, kuni külastati Pärnu sorteerimisjaama ja prügimäge. 

 

 

 

 

 

 

Nüüd teavad kõik, et kõigepealt viib prügiauto prügi sorteerimisjaama, kus see üle vaadatakse ja sorteeritakse veelkord. Välja võetakse:

1. klaaspudelid, klaasikullud (korjatakse suurtesse konteineritesse)

2. elektroonika (korjatakse suurtesse tünnidesse)

3. plastmassist asjad (korjatakse konteinerisse)

4. paber ja papp (masin pressib kokku ja seob kinni suurtesse pakkidesse)

5. toidujäätmed (biolagunevad jäätmed, lähevad komposti ja sorteerimisjaam müüb sellest tekkinud mulla tagasi aiapidajatele).

Praegu on veel küsimärgi all, mida tehakse selle eraldatud paberi ja papi, klaasiga, plastmassist asjadega ja elektoonikaga?

Panin kokku esitluse prügimäe külastusel tehtud fotodest ja saatsin klassijuhatajatele, et lapsed koos õpetajaga selle üle vaadaksid ja meenutaksid, mida nad nägid sorteerimisjaama ja prügimäge külastades ning kirjutaksid fotodele juurde, mis neil kujutatud on. Siis ehk meenub ka mida tehakse sorteerimisjaamas väljasorteeritud  asjadega.

See prügi, mis kohe kuhugi ei kõlvanud pandi traktoriga auto peale ja viidigi prügimäele. Enne kaaluti auto ära ja siis alles võis auto sõita prügimäele, kus ta prügi maha kallas. Siis ajas traktor selle prügi laiali ja kattis mullaga. Aga miks kaeti prügi mullaga ei mäletanud keegi. Seda on vaja veel uurida.

Prügi kaetakse mullaga, et kergemad tükidlendu ei läheks lendu ja  linnud ning loomad seda laiali ei kannaks

Klassid uurisid: 2a: klaaspudeli teekonda

                         2b: biolagunevate jäätmete (toidujäätmed) teekonda

                         2c: plastpudeli teekonda

                         2d: metallpurgi teekonda

Infot otsiti netist, küsitleti Paikre Jäätmejaama spetsialisti, vaadati keskkonnaameti leheküljel olevaid õppevideosid. Kogutud infost valmistati mõistekaart ja lisati oma uurimistööle FLL Jr  stendile.

Võru Kreutzwaldi Kooli uurimistöö

Sissejuhatuseks toimusid meil KIK jäätmekäitluse programmi raames tunnid, kus rääkisime kuidas tekib prügi, mida prügist teha saab, taaskasutamisest, prügisorteerimisest ja sorteerisime prügi.

Seejärel moodustasime TeamUp keskkonna abil viis 5-liikmelist rüuhma, kelle vahel jagasime ära ülesanded.

Prügiussid: uuris paberi- ja papi taaskasutust,

Tüdrukud ja poisid uuris metallpurkide ja taara kasutamist,

Prügist puhtaks uuris klaastaarat,

Prügirobot uuris olmejäätmeid,

Roboprükkar uuris plastmassi taaskasutamist.

PRÜGIUSSID

Saime teada, et paberi ja papi konteiner on sinine.

Ühe tonni paberi taaskasutamine sääatab 17 puud, 26500 l vett, 476 l naftat, 4000kw elektrienergiat. Suurem osa vanapaberit taaskasutatakse, ülejäänud paber põletatakse.

Paberi ja papi konteinerisse ei sobi määrdunud, vettinud paber ja papp ega ka muust materjalist asjad.

TÜDRUKUD JA POISID

Saime teada, et plekkpurk laguneb looduses 200-500 aastat.

Plekkpurgi teekond

Metallpurke on mitut värvi, need sorteeritakse. 

Plekkpurk pressitakse väikeseks, sulatatakse 710 kraadi juures.

Sellest võib saada autoosa või uue plekkpurgi.

PRÜGIST PUHTAKS

Meie uurisime klaastaara teekonda.

Saime teada, et klaastaarat saab taaskasutada.

Klaasi hakati valmistama 3500 aastat e.m.a.

Klaas sulab 1300-1500 kraadi juures.

Klaasi valmistatakse liivast, kriidist vm kaltsiumkarbonaati sasaldavast mineraalist.

Klaastaarat saab lõpmatuseni taaskasutada, kui viia see taaraautomaati.

Erinevate lisandite abil saab klaasi omadusi või värvust kergesti muuta.

PRÜGIROBOT

Meie uurisime olmejäätmeid. Saime teada, kuhu viiakse olmeprügi siis, kui prügiauto ta ära viib.

Prügijaamas sorteeritakse prügi ära ja siis see kas taaskasutatakse või põletatakse.

ROBOPRÜKKAR

Saime teada, et kõiki plastpudeleid ja -pakendeid saab ümber töödelda.

Plastik ei lagune looduses.

Saime tead, et plastist tehakse graanulid, millest valmistatakse erinevaid tooteid.