"Jäätise" projekti võib kokku võtta sõnadega elevus, lust, rõõm isetegemisest ja koostööst. Õpilased ja ka teised projektiga seotud kolleegid olid vaimustuses. Tegevuste planeerimine ja kooskõlastamine võttis küll omajagu aega, kuid tegevused olid vaheldusrikkad ning pakkusid naudingut. Ise tehtud jäätis maitses hoopis teistmoodi kui poes, kohe palju-palju paremini. Samuti oli tore jäätise paberid prügikasti viskamise asemel hoopis kokku koguda ning loovusel lennata lasta. Põltsamaa Gümnaasiumi "Jäätisemaa elanikud" on minu lemmikud. Selliste tegelaste meisterdamisega saab hakkama igaüks - nii lasteaialaps kui ka koolilaps, rääkimata täiskasvanust.
Üllataval kombel ei vedanud ka tehnika kordagi alt. Kõik vahendid avanesid ning isegi videokonverents möödus ilma tehniliste viperusteta. Minu jaoks kujuneski projekti kõige suuremaks väljakutseks videokonverentsi läbi viimine, kuna puudus varasem kogemus nii suure grupiga seda teha. Kuigi parnerite omavaheline vestlus sai jagatud kaheks osaks ning vahepeale tekitatud puhkepaus, siis õpilaste tähelepanu ikkagi hajus ning raske oli neid vaikselt teisi kuulama suunata. Kindlasti oli üheks põhjuseks ka see, et eelnevalt jäi õpilastega läbi arutamata, kuidas ühe veebikonverentsi ajal käituda tuleb. On, millest ja mida õppida ning edaspidi paremini teha.
Tuleb tõdeda, et "Jäätise" projekt ei taha kuidagi ära lõppeda. Kokkuvõte tegemise käigus plahvatab pähe üha uusi ja uusi ideid, mida võiks veel jäätisega seoses edasi teha. Projekti partnerid on lihtsalt nii supertublid ja koostöö sujub suurepäraselt. Olen õnnelik, et Marika pakkus mulle võimalust sellises vahvas ja arendavas projektis kaasa lüüa! Samuti olen õnnelik, et Marit oli nõus oma õpilastega kohe, vaatamata vähesele ettevalmistusajale, projektis kaasa lööma. Tegevuste integreerimine igapäevasesse õppetöösse õnnestus ootamatult edukalt. Kõige õnnelikumaks teevad mind aga õpilaste säravad silmad ja uudishimulikud küsimused. Edaspidi on, mille nimel pingutada ...
Sünergias sünnib suuri asju!
Minule oli projekt "Jäätis" esimeseks projektiks esimese klassi õpilastega. Laste juhendamist ja organisatoorset poolt oli hästi palju, kuid lõpptulemusena nähtud õnnelike laste näod ja pidev jutt meie jäätise tegemisest näitas, kui hea mõte see oli. Õpetajana on eriti tore kuulda, kuidas õpilased naudivad millegi uue õppimist ja uute kogemuste saamist. Projektist sain ühe hea idee meisterdamiseks. Näiteks olen ma oma kolleegi Merliniga ühel arvamusel nende toredate jäätise elanike suhtes. Täiesti geniaalne idee. Seda saab meisterdada alati ja on täiesti sobilik kõigile.
Ülimalt õnnelik olen ma selle üle, et me saime videokonverentsi peetud ilma igasuguste tehniliste apsakateta. Eelnevalt sai küll kõik ära katsetatud, aga algsed heliprobleemid tekitasid sellise tunde, et meie videokonverents jääb ilma hääleta. Muidugi õnneks said need mured lahenduse ja järgmisel päeval oli kõik väga hästi. Kokkuvõttes saan öelda, et äärmiselt hea oli teha koostööd nii toredate inimestega ja kindlasti tahaksin kunagi veel sellises põnevas ettevõtmises osaleda.
Miniprojekt 2015 "Jäätis" oli igati põnev nii õpilastele, kui ka õpetajatele. Minu jaoks oli see esmakordne kogemus teha projektitööd Eesti kooliga. Varem olen teinud vaid rahvusvahelisi projekte. Vahva oli ka see, et meie projektipartneriks Mammastest osutus samuti 1.b klass. Oma kogemusele toetudes julgen nüüd igati julgustada ka teisi õpetajaid tegema siseriigilisi projekte. Oma emakeeles suhtlemine on lihtsam ning ka lastele on see kergemini mõistetav, seda enam kui tegemist on 1. kl õpilastega.
Mind on alati innustanud tublid õpetajad, kelle tegemistest on endalgi õppida. Selles projektis olid hindamatud kolleegid Merlin, Marit ja Maarja. Ilma nendeta ei oleks projekt üldse toimuda saanudki. Suur aitäh teile kõigile! Olen vaimustuses ka oma klassi 16 õpilasest, kes kordagi ei kõhelnud ning tulid kõikide tegevustega hulljulgelt kaasa, sest pole just lihtne teha 7. aastasena videokonverentsi, jutustada videokaamera ees oma loodud tegelasest vms. Hämmastav oli ka laste vaimustus ise jäätise tegemisest ning veelgi suurem rahulolu tehtust, kui nad oma jäätiseid limpsisid.
Mul on hea meel, et see projekt realiseerus. Me kõik saime hindamatu kogemuse ning planeeritud tegevused sujusid. Tehtule tagasi vaadates on rõõm tõdeda, et ühe nädalaga võib palju korda saata - õppida põneval viisil kasutades selleks lihtsaid ning käepäraseid vahendeid.
Tegus õpetaja Marika osaleb pidevalt projektides, kus infovahetus käib veebipõhiselt ja temalt olen ühtelugu kuulnud, et näe – nüüd ja selles (või teises) projektis kasutame Padletit, et õpilaste tutvustusi esitada; Kizoat, et õpilaste tegemistest videot teha; vaatame nüüd, mis asi see on, millega sõnapilv valmis ja miks see programm ikka ka neid sõnu meeles peab, mis ammu ära kustutatud ning kuidas pilt sõnapilvest selle programmi aknast kätte saada, et eTwinningu lehele panna? Projekti käigus puutusin kokku ja tutvusin mitmete uute programmidega ja nende nippidega. Nagu õpilased ja õpetajad, nägid kuidas reaalseid tegemisi IKT vahendite abil vahendada ja kajastada saab. Minu kui haridustehnoloogi panus oli universaalsete arvutikasutusoskuste jagamine. Enne videokonverentsi läbiviimist õpilastega tegime Mammaste õpetajatega proovivideokonverentsi. Tänu sellele sujus õpilaste videokonverentsi kokkusaamine tehniliste tõrgeteta. Oli huvitav ja arendav projekt.
Merlin Kirbits - Mammaste Lasteaia ja Kooli pikapäevarühma kasvataja, merlin@mammaste.edu.ee
Marit Mäealu - Mammaste Lasteaia ja Kooli 1. b klassi õpetaja, marit.maealu@mammaste.edu.ee
Marika Viks - Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 1. b klassi õpetaja, marika.viks@poltsamaa.edu.ee
Maarja Kask - Põltsamaa Ühisgümnaasiumi haridustehnoloog, maarja.kask@poltsamaa.edu.ee
Projekti kajastus meedias:
25.11.2015 Põlva Teataja (lk 4).
.