Pilt

Jutuke

Luuletus

(Liis)

Kunagi ammu-ammu elas üks tüdruk, kelle nimi oli Karoliina. Karoliinal oli palju sõpru ja ta elas kose lähedal.

Kose juures koduke, milles elas Karoliinake,

tal palju sõpru.    

(Anne-Lissy)

Karoliina kodu lähedal olid kuused, kuhu ta oli ehitanud puuonni. Ta käis seal oma sõpradega mängimas. Ta sõprade nimed olid Joosep, Kertu, Anne ja Peeter.

Karoliina käis metsas jalutamas.

Sõpru kutsus ka.

Neil ei olnud kunagi igav. Nad leidsid lõbu kõigest. Ükskord nad läksid Karoliina vanaema roosiaeda. Nad otsustasid, et mängivad printse ja printsesse.

Vanaema aed täis roose,

roose,roose,roose, roose,

mis katsid terve aia.

(Mia)

Lõpuks ütles Peeter, et ta peab koju minema. Ka teised sõbrad nõustusid ja kõik läksid koju peale Karoliina. Karoliina nägi, et taevas oli päike, mis säras läbi pilvede.

Kõik koju, kui taevas päike, mis loojub. Tore oli päev, mis heitis nüüd looja.

Homme uus päev,

mis täitsa uus.

Saabus hommik, taevas olid pilved ära kadunud. Teises aias jookseb suur koer nimega Mommik. Karoliina mängis koeraga, aga majast tuli välja poiss nimega Juur. Mommik läks Juure juurde ja limpsis teda, aga Karoliina ei teinud väljagi vaid mängis edasi.  Poiss Juur tuli nende juurde.

Jälle käes talvehommik.

Teises  aias jookseb koer nimega Mommik.

Karoliina mängib koeraga, koer aga poisi Juurega.

(Sandra)

Karoliina läks koos Juurega metsa jalutama.

Juur ja Karoliina said sõpradeks, metsa vaatama  läksid joostes.

Karoliina nägi metsas 4 kitse, aga kitsed jooksid minema. Üks kits jäi sööma. Karoliina aga läks tema juurde. Kits ei pannud teda tähele. See kits oli Mommiku sõber ja tema nimi on Mitse.

Metsal nimeks Soprada Mets.

Mitse oli üks kitsedest.

(Andreas)

Õhtu tuli kätte. Juur ja Karoliina pidid koju minema.

Õhtu saabudes, mindi koju lonkides.

Järgmisel hommikul läks Karoliina jälle  oma hommikusele jalutuskäigule. Seekord jalutas Karoliina läbi kauni metsa. Päike paistis puude vahelt ja Karoliina oli õnnelik.

Mets on kaunis,

elu ilus

rõõmus päev ja

mets on vilu.

Jalutuskäigul möödus Karoliina puust, mis oli nii ilus et Karoliina silmad läksid imestusest suureks. Sellel puul oli neli haru ja Karoliina mõtles, et ehk tuleks sellest puust ka sõpradele rääkida. Seda ta järgmisel päeval muidugi ka tegi.

Puu on ilus,

tuju rõõmus.

Suu on naerul,

väljas vilu.