E-Twinningu projektijuht Elo Allemann ütleb, et E-twinning on justkui õpetajate Facebook. E-twinningu Kodulehel on kirjas, et tegemist on Euroopa koolide virtuaalse kogukonnaga, mis on töökeskkonnaks koolitöötajatele, kes töötavad Euroopa eri riikides. Koolid, kes on otsustanud osaleda Euroopa kõige põnevamas kogukonnas, saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua.
Detsembris otsustasime kaasa lüüa haridusinnovatsiooni MEDEA auhinna pälvinud „Euroopa ahelreaktsiooni“ projektis. Projekti koordinaator Dave Schrauwen (Belgia) otsis igast Euroopa riigist projektipartnerit, Eestit esindasime meie – Alasniidu Lasteaed. Projekt koosnes kolmest etapist ja selle sisuks oli Ameerika karikaturisti Rube Goldbergi nime järgi leiutise, seadme või aparaadi leiutamine mis täidaks lihtsa ülesande võimalikult keerulisel moel tuues kaasa ahelreaktsiooni. Lasteaias algas suur leiutamine juba detsembris kus tuli vastavasse veebikeskkonda üles laadida esimene ahel. „Leiutajateküla Lotte“ sünnimaal väikestest leiutajatest juba puudust ei tulnud! Hea tegu ja sõna levib inimeselt inimesele, külmal põhjamaal jääme ellu kui hoiame üksteise lähedale, kallistame üksteist. Sellist mõtet kandis meie esimene üles laetud ahelreaktsiooni filmike. https://www.youtube.com/watch?v=RVb9xt2DkK4 No kas pole armas!
Filmi montaažil aitas Kuldkinga rühma lapsevanem Peeter Teedla. Projekti järgmine etapp oli seotud tehnilise leiutamisega ja ka siin ei jäänud lapsed jänni. Rühmade põrandad olid tihedalt täis laotud doominoklotse, välja otsiti kõik robotid ja rongid, välja mõeldi erinevaid mooduseid kuidas panna liikuma mänguauto või kui soovite siis nuusata nina ja kõike seda võimalikult keerulisel moel. Õpetajad märkasid, et „Euroopa Ahelreaktsiooni“ projekt pole asjata saanud haridusinnovatsiooni auhinda, oma lihtsuses meeldis see kõigile olenemata vanusest või soost. Jaanuari keskel filmisime üles ahelreaktsiooni „Tarkuse Puu“ see kõik sai võimalikuks tänu laste ja õpetajate koostööle.https://www.youtube.com/watch?v=IgTKKeSz0gA
Kolmas etapp oli hindamine, selleks kogunesime saali ja vaatasime läbi teiste riikide koolide ning lasteaedade ahelreaktsioone, lastel olid hindamislehed kuhu nad märkisid punkte. Hindamine oli põnev ja teiste töid oli huvitav vaadata. Projektis osales 32 riiki, meie platseerusime 16. kohale, võidumaa oli Belgia. Kõigil huvilistel on võimalus vaadata projekti blogi mis asub aadressil http://www.ecr2016.blogspot.com.ee/.
Kuna projekt koosnes kolmest osast siis hakkasime laste ja õpetajatega otsima ühist nägemust. Esimene ülesanne oli üles filmida meid projekti partneritele tutvustav film. Projektis osalejad olid 3-7 aastased ja me palusime neil joonistada oma mõtted paberile. Mis on meie jaoks tähtis? Mis meile meeldib? Laste joonistustest selgus, et lastele meeldib kallistamine ja nad peavad tähtsaks hoolimist ja armastust. Filmimisele eelneval nädalal rääkisime lastega hea teo ja sõna mõjust ja sellest kuidas see kandub inimeselt inimesele. Filmimise päeval olid lapsed rõõmsad ja elevust oli palju. Koostöös lapsevanemaga filmisime ahelreaktsiooni kolme rühmaga. Pärast monteerimist vaatasime filmi ühiselt saalis ja lapsed jäid tulemusega rahule.
Alasniidu Lasteaia õppe- ja kasvatustegevus seotakse projektipõhise teemaõppega, kus integreerides erinevaid valdkondi kasutades mänguliste-avastuslike tegevuste võtteid ning kus suur osa on lapse algatusel ja isetegemisel. Projekti esimeses osas toimusid rühmades ja saalis vestlused kus lapsed said rääkida oma mõtetest või joonistada oma mõtted üles. Selline lähenemine võimaldas lähtuda lapsest ja lapse huvidest ning arengupotentsiaalist. Joonistamisel ja vestlusel vältisime rangelt ette määratud reegleid kuna see ei oleks võimaldanud toetada laste loovust ning mängu kaudu õppimist ning kavandada oma tegevust ja teha valikuid. Vestlusringides ja oma visiooni leidmisel lõime soodsa võimaluse erineva vanusega laste sotsialiseerumisele ning oma visiooni/pildi esitlemisel plaksutati esinejale mis tagas eduelamuse. Kodu ja lasteasutuse koostöös valmis esimene film mis oli monteeritud ja filmitud lapsevanema poolt. Filmimisel arvestasime Eesti kultuuritraditsioonidega, sellega seoses kandsime filmis õpetajate poolt õmmeldud rahvapäraseid rõivaid. Filmi valmimisel kogunesime saali, et hinnata oma tegevuse tulemuslikkust, tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumisest. Projekti teise osa; tehnilise ahelreaktsiooni filmi ettevalmistamisel laps:
Mina ja keskkond: mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult, saab aru põhjus-tagajärjest. Ahelreaktsiooni ehitamine aitas lastel aru saada, et me oleme keskkonnaga seotud ja meie tegudel on alati tagajärjed.
Keel ja kõne: saab olla igapäevasuhtluses aktiivne küsimuste esitaja ja suudab olla ka kuulaja rollis, suudab sobivate sõnadega väljendada oma mõtteid, arvamusi, tundeid ning teadmisi. Ühiste koosolekute ning tehnilise ahelreaktsiooni ettevalmistamisel toimusid aktiivsed vestlused ja arutlused.
Eesti keel kui teine keel: omandab eesti keele lõimitud tegevuste kaudu, millele lisandub eesti keele tugiõpe. Projekti oli kaasatud ka eripedagoog kes oli toeks muukeelsetele lastele ning aitas neil väljendada oma mõtteid ja nägemust.
Matemaatika: oskab rühmitada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ning võrrelda esemete hulki; järjestada neid suuruse ja asenditunnuste põhjal; orienteeruda ümbritsevas ajas ja ruumis; tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; tunneb põhilisi pikkuse, massi ja mahu mõõtühikuid. Läbi tehnilise ahelreaktsiooni loomise/ehitamise oskas laps rühmitada erinevaid klotse jms vahendeid, selgemaks said suurused ja geomeetrilised kujundid jne.
Kunst: tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest. Loomisrõõm on ka filmis näha.
Muusika: väljendas meelsust muusikapalade valikul ning oli abiks filmi taustamuusika valimisel.
Liikumine: tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas; kuna tegemist oli küllaltki ebastabiilse konstruktsiooniga nõudis ahelreaktsioon ettevaatlikust ja koordineeritust. Vale start tähendas, et ehitustööga tuleb otsast alata.
Väärtuskasvatus: laps oskab leida ja hoida sõpru, märgata teise lapse muret ning vajadusel lohutada, loovutada ja jagada. Ahelreaktsiooni plaanimise, ehituse ja läbiviimise protsessis sai võimalikuks laste omavaheline suhtlemine läbi toetamise ja üksteise mõistmise, laps pidi palju jagama ja ka loovutama nt. ehitusmaterjali või ideed.
Meeskonnatöö: laps väärtustab oma rühma, rühmakaaslasi ja õpetajaid ning abipersonali, mängib ja tegutseb koos rühmakaaslastega, järgides sealhulgas käitumisreegleid. Ahelreaktsiooni kõik kolm osa olid tugevalt seotud meeskonnatööga. Esimeses osas toimus vestlus ja kuulamine, teises planeerimine ja kolmandas hindamine. Kogu projekt püsis ja töötas meeskonna ühisel jõul.
Terviseedendamine ja keskkonnasäästmine: suhtub hoolivalt loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda. Tehnilise ahelreaktsiooni kandvaks mõtteks oli „Tarkusepuu“, selline kuvand võimaldas õpetajatel vestelda lastega teemadel tarkus, loovus, keskkonnahoid jne. Filmis on ka näha, et „Tarkusepuu“ juured on meie endi rahvarõivast vööd mis sümboliseerivad jätkusuutlikku mõtteviisi. Selline lihtne kujund võimaldas lastele edasi anda õpetajate mõtteid keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse vajalikkusest.
Mänguoskused: kogeb positiivseid emotsioone; saab ja kinnistab oma teadmisi ja oskusi mängu kaudu. Kogu projekti vältel olid õpetajad vaatlejad ja üles märkijad. Lapse mäng on püha ja ahelreaktsiooni ehitamine, käima lükkamine ja tulemuste nautimine oli osa igapäevasest mängust.
Tunnetus- ja õpioskused: oskab juhtida oma tunnetusprotsesse – emotsioone ja motivatsiooni. Ahelreaktsiooni ehitamise käigus tuli nii mõnigi kord ette ebaõnnestumisi kuid õpetajad märkisid, et laste motivatsioon ei langenud vaid pigem tõusis. Analüüsi käigus otsustasid õpetajad, et see on põhjustatud lastele antud vabadusest ise otsustada ja ise tegutseda.
Sotsiaalsed oskused: oskab suhelda teistega, tajuda nii iseennast kui ka partnereid. Projekti kolmandas osas toimus hindamine saalis, ühiselt vaadati osalejate ja partnerite ahelreaktsioone, lapsed said hindamislehtedele joonistada naerunägusid või kirjutada mis nähtud filmis eriti meeldis. Suheldi omavahel, võrreldi oma hindamislehti, kiideti lemmikuid.
Enesekohased oskused: suudab eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. Projekt võimaldas lastel teadvustada oma oskusi läbi ühistegevuse ning õnnestumiste.
Suhtlemine toimus läbi e-posti ja E-twinningu portaali ning veebipäeviku.
Milliseid suhtlustegevusi oma õpilastele või koos nendega välja mõtlesite, et iga klass saaks projekti teemadel tehtud tööd jagada?
- Koosolekud laste ja õpetajatega ühtse nägemuse leidmiseks.
- Laste joonistused ühtse nägemuse leidmiseks.
- Suures saalis eelmiste aastate projektide vaatamine ja mõtete/tunnete avaldamine, väljendamine.
- Suletud grupp Facebookis
- Suures saalis partnerite poolt üles laetud filmide vaatamine ja hindamine, kokkuvõtted.
- Lasteaia veebipäevik
- Konkreetsete ahelreaktsioonide plaanimine, ehitamine ja käivitamine.
KOOSTÖÖ PARTNERKOOLIDE VAHEL
Koostöötegevused tähendavad enamat kui pelka suhtlust. Palun kirjeldage selgelt projektitöö käiku, tuues välja tööjaotuse teie ja teie partneri(te) vahel. Kõige olulisem:
Partnerite otsimine ja leidmine läbi E-twinningu portaali. Mõlemapoolne osalus.
Osalemissoovist teatamine projekti eestvedajale.
Kinnituse ning juhiste saamine läbi e-posti ja E-twinningu portaali. Projektijuht koordineerib.
Töö oma projektiga. Selles etapis töötasid lapsed omavahel, külastasid erinevaid rühmi, vaatlesid üksteise tegevusi. Mängisid koos.
Arendusgrupi/meeskonna kokku kutsumine.
Projekti etappide sõnastamine ja tähtaegade määramine. Mõlemapoolne osalus.
Projekti tegevused. (Täpsustavad meilid partnerite vahel)
Projektide avaldamine Bloggeris.
Tagasiside andmine, ahelreaktsioonide kommenteerimine ja hindamine. Mõlemapoolne partnerite osalus. Lapsed vaatasid, kommenteerisid, hindasid partnerite filme.
Hindamistulemuste ära saatmine e-posti teel projektijuhile.
Projektijuhi poolne kokkuvõte ja asutuse (lasteaia) sisene analüüs õpetajate poolt.
Kokkuvõttev artikkel Harku Valla lehte.
Projekti lõpptulemused saavutati meeskonnatööna, kõik osalejad nii lasteaia siseselt kui ka parterite näol pingutasid lõpptulemuse õnnestumise nimel. Oluline osa on planeerimisel ja tähtaegade määramisel, projekti mõte oli innustav ja sobis hästi õppekava ning laste soovidega. Motivatsioon oli lastel kõrge ja õpetajate toetus tuntav.
Suhtlemiseks kasutasime Bloggerit, e-posti ja E-twinningu portaali. Lastevanematega suhtlesime Facebooki ning e-posti kaudu. Filmi valmimisel kasutasime iMovie for Mac ning Movie Makeri abi. Lapsed filmisid oma ehitatud ahelreaktsioone lasteaia tahvelarvutitega. Vaatasid filme, korrigeerisid oma ahelaid vaadatu järgi. Saalis kasutasime projektorit partnerite filmide vaatamiseks.
Projekt tõi välja meie lasteaia tugevad küljed, oskuse töötada ühe eesmärgi nimel, kuulata lapsi ja lasta lastel otsustada projekti kulgemise ja suuna osas, saime palju positiivset tagasisidet ja teha koostööd lastevanematega.
Millist kasu sai teie kool projektis osalemisest? Saime juurde julgust osaleda erinevates projektides, tajusime oma võimekust. Lisaks igapäeva õppe- ja kasvatustegevuse sisukamaks muutmisele saime mõtteid kuidas arendada laste digi-pädevusi.
Mis on teie arvates selle projekti kõige edukam tulemus?
European Chain Reaction 2016 projekti edukam tulemus on lõpptulemus kus me 32 osaleja seas saavutasime oma ahelreaktsiooniga 16-nda koha.